Olen ikka mõelnud, kuidas saavutada milleski meisterlikkus. Ma võin teha asju, mis mulle on lihtsad ja meeldivad ning saavutada vilumus või isegi meisterlikkus, näiteks võin olla meisterlik voodi korda tegija. Kuid palju raskem on saavutada meisterlikkus milleski, mis on raske. Kuid see on siiski võimalik. Igaüks meist võib olla milleski väga osav ja silmapaistev. Üks tark mees nimega Laszló on öelnud: „Geniaalsus ei ole kaasasündinud, vaid õpetatud ja harjutatud.“ Geeniuseks ei sünnita, selleks õpitakse ja nähakse vaeva, selleks omandatakse sobivad harjumused mis aitavad meie uuel identiteedil avalduda.
Sõna „identiteet“ tuleb ladinakeelsest sõnast essenitas, mis tähendab olemust, ja sõnast identidem, mis tähendab kordumist. Identiteet on seega sõna-sõnalt väljendatuna meie korduv olemus (Clear, 2019). Olla milleski väga osav tähendab selle tuhandeid kordi läbitegemist. Erinevatel andmetel läheb meisterlikkuse taseme saavutamiseks vaja vähemalt 10 000 korda harjutamist. Harjumused on need, mille kaudu oma identiteeti kehastame. Kui teeme iga päev voodi ära, kehastame me korraliku inimese identiteeti. Siinkohal tahangi natuke peatuda harjumuste ja identiteedi teemal, mida on väga hästi lahti arutanud mees nimega James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“. Lisan ka mõned mõtted Jaan Aru raamatust „Ajust ja arust“.
Kõik me oleme kuulnud, et muuta oma harjumusi on raske. Harjumused on miski, mille peale me ei mõtle ja mida teeme automaatselt. Meie aju on nii üles ehitatud, et kui mõne probleemiga kokku puutume, hakkab aju seda protsessi automatiseerima. Aju on täis teadvusevälisel tööl põhinevaid automaatseid käitumisviise. Teine osa meie ajust on teadlik mõtlemine, mida juhib aju osa nimega prefrontaalne korteks (Aru, 2017). Meie teadlik mõistus suudab korraga pöörata tähelepanu ainult ühele probleemile, seepärast näeb aju kogu aeg vaeva, et hoida teadlik tähelepanu kõige tähtsamal ülesandel. Midagi teadlikult paar korda teistmoodi teha ei ole raske, aga kujundada sellest harjumus on hoopis teine tase. Kuid kui me kujundame uue harjumuse, väheneb meie kognitiivne koormus ja vabaneb vaimne võimekus järgmiste ülesannetega tegelemiseks . Seepärast, uusi harjumusi luues loome endale ka vabadust. Üks põhjus, miks harjumus püsima ei jää on see, et me keskendume kõige välisemale muutusele. Näiteks soovime saavutada ideaalkaalu, aga ühel hetkel kui see on saavutatud langeme tagasi vanade harjumuste küüsi ja kaal hakkab uuesti tõusma.
James Clear jagab käitumise muutmise kolmeks tasandiks. Tulemused on muutumiste tasandi kõige pinnapealsem tasand. See tasand puudutab väljundi muutmist: kaalus alla võtmist, raamatu avaldamist, võistluse võitmist. Enamik seatud eesmärke on seotud selle tasandiga (tulemuste tasandiga). Teiseks tasandiks on protsessi muutmise tasand, kus püüame muuta sisse seatud harjumusi ja süsteeme: nt uue treeningrutiini sisseseadmine. Kolmandaks tasandiks on kõige sügavam tasand ehk identiteedi muutmise tasand. See puudutab meie tõekspidamisi, maailmavaadet, minapilti ja hinnanguid. Kõigi kolme tasandi puhul pole küsimus selles, kas õigem on muuta tulemust, protsessivõi identiteeti.. Kõikidel tasanditel tehtavad muudatused on meile kasuks.
Küsimus on: „Kes ma olen kui mul on see või too harjumus?“ Näiteks võib üks inimene, kes suitsetab, vastata kui talle sigaretti pakutakse: „Ei, aitäh. Ma püüan maja jätta“, samas kui teine inimene vastab „Ei, aitäh, ma ei ole suitsetaja.“ On selge, et teise inimese vastus peegeldab identiteedi muutumist. Niisiis selle asemel, et mõelda tulemusele, mida soovime uue harjumusega saavutada, võiksime endalt hoopis küsida, kes me olla soovime? Selliselt kujundame harjumusi, mis saavad päris meie osaks, mis kinnitavad meie uskumusi iseenda kohta. Käitumine, mis on meie minapildiga kooskõlas, jääb palju tõenäolisemalt püsima. Sellisel juhul, näiteks, on eesmärk mitte raamat läbi lugeda, vaid saada lugejaks, eesmärk on mitte maraton läbi joosta , vaid saada jooksjaks, jne. Identiteet tekib harjumuste kaudu. Kõige käepärasem viis muuta seda, kes ma olen, on muuta seda, mida teen. Täielik kooskõla identiteedi ja käitumise vahel tähendab, et inimene käitub ootuspäraselt oma identiteediga. Seepärast on oluline, mida me enda kohta ütleme ja arvame. Võib juhtuda, et meie uskumus endast pärsib muutumisvõimet. Nt olles omaks võtnud arvamuse, et ma ei suuda üldse orienteeruda või mina ei ole hommikuinimene.
Me usume oma identiteeti sellepärast, et meil on selle kohta tõendeid. Mida enam on meil tõendeid, seda tugevam on usk. Selliselt on võimalus valida, kes ma olla soovin ja seda endale tõendada just sobiva käitumise kaudu. Andke oma hääl harjumustele, mis teevad teid selliseks inimeseks, kes te olla soovite! Uusi harjumusi igapäevaselt tehes kasvab eneseusk, et suudate tõesti saavutada oma eesmärke. Otsusta olla hea inimene ja tee asju, mida hea inimene teha võiks. Kui sa tead mis tulemust ootad, siis küsi endalt: „Missugune on see inimene , kes võiks saavutada minu soovitud tulemuse?“ Harjumuse kujundamine on see jõud, mis aitab sul saada selleks inimeseks, kes sa olla soovid.
Oma järgmistes postitustes toon teieni harjumuste muutmise 4 strateegiat.
Kasutatud kirjandus:
Jaan Aru, „Ajust ja Arust“, 2017, kirjastus Argo James Clear „Aatomharjumused, 2019, AS Äripäev